Me tunneme igatsust tõe ja tõelise olemuse järele - igatsust elada oma hingest, inspiratsioonist, enda südamest.

Kuid mis on Tõde, mis on tõeline olemus?

Seda on võimatu defineerida, sest see seaks kohe piirid. Kuid tõeline olemus on piiritu, järjest avanemises ja avastamises. See avastamine viib meid tihtipeale alguses ka meie kõige pimedamatesse osadesse. Sest elada enda tuumast tähendab, et kõike tuleb näha ehedalt ja ausalt.

Kuidas toime tulla selle “köieveoga” - sisemuse ja väljaspool oleva (kellegi teise, kollektiivse), tuuma ja välise vahel?