On tormijärgne rõske varahommik ja vurame ratastel läbi pimeda Tallinna 11-aastase pojaga kooli poole. Sõit kestab 10 minutit. Vestleme sellest, kui tore on tema praegune inglise keele õpetaja ja kui positiivne mõju on olnud tema õpitulemustele sellel, kuidas ta ise ainesse ja õpetajasse suhtub. Mul on siiralt hea meel mitte selle üle, et hinded on paranenud, vaid selle üle, et ta ennast eelmise õppeaastaga võrreldes nii palju paremini inglise keele tunnis tunneb.

Leian end ikka ja jälle inimesi imetlemast – millised loojad?

Ja ärge mõistke valesti, ma ei pea hetkel silmas suuri kunstnikke, vaid igaühte meist. Me kõik oleme loojad. Me loome siin ilmas pidevalt, lihtsalt me ei teadvusta seda nii tihti kui võiks. Me loome läbi igapäevaste tegevuste, looming võib olla materiaalne ja püsiv või ka hetkes toimuv ning kaduv füüsilisel tasandil.