2011. aastal ei suutnud kunstnik Martin Creed otsustada, kas jätta oma teosel tuled põlema või kustutada need ära. Lõpuks leidis ta, et see võiks olla hoopis eraldi teos. Sündis „Töö nr 227,“  mis seisnes tühjas näitusesaalis iga viie sekundi järel kustuvates ja süttivates tuledes. Teost on tänaseks eksponeeritud üle maailma, see on olnud intrigeerivaks jutuaineks kunstikriitikas ja võitnud tähtsaid auhindu.

Minuga juhtus samuti hiljuti nii, et hakkasin milleski kahtlema. Kirjutasin artiklit ja ei teadnud, kuidas seda ikkagi üles ehitada ja täpselt sõnastada. Üks või teine, kolmas või neljas lähenemine… Tähtaeg oli juba lähenemas, tundsin aja survet ja vajadust jõuda täiusliku tulemuseni. Loomine… ei voolanud. Ebamugav olukord.

Olen viimasel ajal kodus rohkem laulma hakanud. See on lihtne ja ilus praktika, mis mõjub samas sügavalt. Muusika on ka natuke maagiline, sest ühendab mateeriat ja mitte-mateeriat. Helilained läbivad keha ja mõjutavad olemist igal tasandil ning seda eriti siis, kui ise laulame.

Leian end ikka ja jälle inimesi imetlemast – millised loojad?

Ja ärge mõistke valesti, ma ei pea hetkel silmas suuri kunstnikke, vaid igaühte meist. Me kõik oleme loojad. Me loome siin ilmas pidevalt, lihtsalt me ei teadvusta seda nii tihti kui võiks. Me loome läbi igapäevaste tegevuste, looming võib olla materiaalne ja püsiv või ka hetkes toimuv ning kaduv füüsilisel tasandil.

Kunsti võimuses on väljendada sõnastamatut ja puudutada vaatajat sügavuti. Siin on subjektiivne valik kunstnikest, kelle looming turgutab hinge ja ehk isegi tervendab! Nimekirjast leiad nii maailma kunstiajaloo klassikat kui kaasaegseid loojaid Eestist ja mujalt.