Me kõik usume millessegi ja inimesed, kes eriti veenvalt kinnitavad, et nemad ei usu millessegi on võib-olla just kõige suuremad uskujad, sest nad usuvad jõuliselt, et nad millessegi ei usu.

Kuidas uskumist ja uskumust defineerida? Kuna teema on lai ning mitmeti tõlgendatav siis proovin kõike edasi anda nii nagu ise seda tajun ja nii lihtsalt kui võimalik. Selleks, et paremini mõista millest juttu tuleb, alustan kahe mõiste lahti seletamisega.

Uskumine = elu jooksul kogetu põhjal kujunenud teadlik veendumus, millest kujuneb justkui isikliku tõe mudel (üldjuhul muutub koos meie küpsemisega).

Uskumus = elu jooksul kogetu põhjal kujunenud alateadlik mõttemuster, mis suunab meid teatud viisil mõtlema, käituma (ei pruugi muutuda kui me ei teadvusta).

„Ma olen alati õigel ajal õiges kohas! Mul veab alati, Universum on sõbralik paik. Kõik, mida vajan, on alati käeulatuses.“ Kas usud, et nii on? Kas tahaksid, et oleks? Vaatame metafüüsilisest vaatenurgast, miks tasub uskumusi endas märgata ja muuta. Siit leiad ja nõuandeid, kuidas seda teha.