Joonistamine on aga palju sügavam kui realism. Mulle meeldib vaadelda seda kui protsessi, kui loomist selle avaras tähenduses. Kunstnik Stina Murakas armastas oma abstraktsete maalide kohta kelmikalt küsida: „…aga miks ma peaksin maalima seda, mis juba olemas on?“ Loomulikult, tõetruude kujutiste loomise treenimine on kunstihariduse vaieldamatu ja vajalik osa. See annab tehnilise baasi selleks, et visualiseerida kõike soovitut. Sürrealist Salvador Dali rõhutas samuti, et esmalt on vaja saada maalimises meistriks, siis võib hakata oma ilmu looma. Picasso valdas akademistlikku kujutamisviisi. Hea uudis on see, et see on kõik õpitav ja seda ka täiskasvanuna. See ei ole aga siin ja praegu kõige olulisem. Selleks, et nautida kunsti hingepaitavat protsessi, ei pea aga olema meisterjoonistaja ega -maalija.

Kunstilooming on oluline viis end väljendada, nagu ka muusika, tants, teater ja kirjandus. Muusika, tantsu ja teatud määral ka teatriga ühendab kunsti üks supervõime: anda edasi sõnumeid, mis sõnadesse ei mahu. See on põhjus, miks minu meelest võiks igaüks julgeda vildika või pintsliga paberile läheneda. Nii saab kunstiprotsess muutuda vahendiks, et saada kontakti oma ala- ja üliteadvusega ja luua nii otseses kui sümboolses mõttes.

Joonistamine ja kunstilooming laiemalt annavad meile ühenduse ka sisemise, mängiva lapsega. Kõik lapsed oskavad joonistada. Kas olete märganud? Või täpsemalt – kõik lapsed usuvad, et nad oskavad joonistada. Võib-olla tuleb teile ette mõni juhtum, kui armas kolmeaastane on teile ulatanud täiesti arusaamatu kritselduse, teatades uhkelt, et tegemist on kaelkirjakuga. Loodan, et sel hetkel noogutasite tunnustavalt ja ütlesite, et see on väga uhke, sest siis on tõenäoline, et tänaseks see laps usub jätkuvalt oma oskustesse.

Mäletan üht armsat Facebooki postitust kellestki, kes oli lapsehoidja ca 4-aastasele lapsele. Iga kord, kui laps midagi joonistas, kommenteeris hoidja taiest spordikommentaatorina stiilis „seekord on ta valinud julge lähenemise – kollane ja lilla kõrvuti – siiski tundub, et vastandvärvidel on õnnestunud jääda eraldi ja pori ei ole tekkinud, tulemus on võrratu, lihtsalt vapustavalt tugev kombinatsioon!“ või „ja seekord näeme, et ta on katnud terve, jah, terve pinna vaarikaroosaga! Imeline sooritus, originaalne idee, aplaus!“ Ja kui väike tüdruk küsis, et kas sulle päriselt ka meeldib see pilt, vastas hoidja siiralt, et jaa. „Minu meelest on see väga ilus.“ Sellest tüdrukust sai – arvake, kes? Jah, maalikunstnik. Postituses oli tema kunstikooli edukateks lõpueksamiteks valminud abstraktne maal, mille pealkiri oli… „Vaarikaroosa“. (Tasuta reikisessioon sellele, kes leiab mulle Facebooki avarustest lingi originaalartiklile!)

Uskumused ja looming

Ka siis, kui lapsepõlves keegi meid nii ei tunnustanud nagu seda kunstnikuks kasvanud tüdrukut, võime jõuda inspireeriva enesekindluseni ja särada oma hinge unikaalsuses. „Mina küll joonistada ei oska“ paljastab uskumuse, et „tema oskab, ta on andekas, aga mina ei ole.“ Tuleb tuttav ette? Me kõik oleme seda ilmselt mõnel eluhetkel ühes või teises kontekstis mõelnud.

Nägime, et ainuke lukk kunstimaailma sukeldumise ees on hirm, et see on kättesaamatu, et seal ees ootavad läbikukkumised. Võti on… taskus. Põuetaskus. Südames. Mis siis, kui usuks iseendasse ja oma võimetesse oma elu loojana?

Siin on mõned nõuanded, et tuua ellu rohkem loomingulisust:

• Luba endal mängida, lustida!
• Võta vastu otsus, et soovid avardada oma loomingulist poolt. Võimalused ilmuvad peagi, kui neile ukse lahti teed!
• Naudi protsessi! Lase lahti sellest, mis peab olema, ja ava end sellele, mis võiks olla.
• Vali ülesanded, mis on Sulle jõukohased, ja mängukaaslased, kes Sind julgustavad.
• Vaatle "läbikukkumisi" ehk hetki, kui tulemus on midagi muud, kui plaanisid, kui väärtuslikke õppimise kogemusi. Mida nüüd paremini oskad/tead/märkad?
• Ammuta inspiratsiooni, aga pea meeles, et igaüks meist loob just omamoodi ja see on äge!
• Kui näed kedagi, kes on sinu silmis meisterlik milleski, mida samuti soovid osata, siis märka: kas koged kadedust või vaatad seda kui inspiratsiooni? Kas saaksid minimeerida endale antavat hinnangut ("Mina küll ei oska") ja maksimeerida imetlust ("Nii lahe, et ta nii oskab! Lahe, et saan sellest osa! Mida saaksin siit õppida?")
•  Märka neid hetki, mil oled midagi loonud, leidnud loomingulisi lahendusi. Teadvusta, tunnusta ja tähista väikeseid ja suuri võite!
• Ja kõige olulisem – otsi ja leia kontakti oma sisemise tarkusega, sisemise avaruse, loova potentsiaaliga, tasandiga, kust tuleb just Sinu unikaalsele hinge teele joondatud inspiratsioon. See on meis kõigis olemas.

Kui vajad veel täiendavat toetust, on abi ka looduse imelisest energiaravist – Bachi õietilkadest. Enesekindlust aitab toetada Larch. Kui on tunne, et kõik teised on palju andekamad ja see pole üldse aus, tõstab sagedust Willow. Keskmesse tulla ja välisest vähem mõjutatud olla aitab Walnut. Lisa õietilku veele või paar korda päevas otse keele alla.  

Soovin Sulle sädelevat loomist Su hinge unikaalsuses! Maali oma reaalsus just nii laia pintsliga ja nendes toonides, mis soovid.

Autor: Minni Moyle