1. Keskendu ja mõtle surmale!  

Tõuse hommikul vara – buddha mungad ärkavad kell 4 või 4.30. Kuigi jah olen kuulnud ka kella nelja klubist, siis kell neli hommik on minu jaoks ikka liiga vara, kuna elu on näidanud, et olen pigem õhtune toimetaja. Samas on minulgi päevi, kus on vara tõustud ja tõesti kell 9 saad teha kokkuvõtet, ning imestada kui produktiivne oled juba olnud.  

Igal juhul hommikul ära kiirusta kohe silmade avamisega ning võta aega hingamiseks. Treeni hommikul kohe oma kohalolekut – enne päeva juurde ruttamist, tule keskmesse. Ära mõtle eilsele ega sellele mis tulemas. Too lihtsalt oma meel/mõtted hetkesse. Hinga ning ole tänulik.

Teine osa sellest rituaalist on järgmine: vii oma mõtted surmale – võib tunduda morbiidne, kuid ära anna sellele hinnanguid, surm ei ole hea või halb. Meie hinnang sellele annab selle duaalsuse. Võta seda kui treeningut, sest tihti me ei mõtlegi selle peale, et päev mida alustame on justkui kingitus, mida keegi ei saa meile 100% garanteerida. Keegi ei tea palju talle on elupäevi antud ning tuleks lihtsalt olla tänulik iga päeva eest ning elada hetkes ja teha rohkem head. Kuna kordame seda igahommikust ülestõusmist rutiinina iga päev, siis see surmale mõtlemine annab elule suurema tähenduse.

Minu enda üheks suurimaks kohalolu harjutuseks on elada nii, et iga hingetõmme oleks õnnistus. Ei tea kas selleni 100% jõuan, aga tean juba seda tunnet ja pean end Fred Jüssi järgi selleks õnnelikuks, kes vahest harva on õnnetu. Mitte vastupidi - selline inimene, kes aegajalt on õnnelik. 

2. Tee oma voodi ära!

Enamus meist teeb seda nagunii, aga munk soovitab seda kui treeningut/väljaõpet, mis valmistab päevaks ette. Isiklikult kõnetab mind rohkem voodi tegemine kui liigutustega meditatsioon, kus saan teha seda mõtestatult. Võib-olla mõtles munk ka seda, aga ma ei osanud seda nii tõlkida. Igal juhul on mõte selles, et kui selliseid imeväikseid igapäevaseid asju teha tähelepanuga, siis valmistavad need ette suurte asjade juhtumiseks, hoides su ruumi puhtana.

3. Chanti (laula) ja mediteeri!

See on midagi, mida mungad teevad igapäevaselt. Chantimine on sõnade/mantrate rütmiline hääldamine/häälimine, mis sarnaneb justkui laulmisele. Chantimise tulemusena, kui seda teha üha aeglasema rütmiga – rahustad sa oma meele maha ja lähed üle mediteerimisele. Meditatsioon on oluline võti, kuna läbi selle lubame rahuneda kõikidel emotsioonidel, kogu raskusel, mõtetel ja lugudel, ehk kogu draamal mis meie meeles on. See on ühtlasi ka maandamisprotsess ja selline mediteerimine kasvatab ka puhast energiat. Nende õpetajagi ütleb, et vaikus on edu võti. Elu saab vaadata erinevalt: Võib hommikul kiiresti üles tõusta ja kiiresti kõike teha ning arvata, et see on efektiivne ning toob edu. Aga kui seda vaadata läbi elutarkuse objektiivi siis saab soovitada vaid aeglustamist ja maandust ning läbi selle selguse loomist. Kui sinu objektiiv on puhas ning sa ei kiirusta siis saadab sind ka edu.

4. Ole suuremeelne, tee suuremeelseid tegusid!

Kuidas mungad seda teevad on nii, et nad annavad ilmikutele võimaluse almust pakkuda. Nii palju kui mina olen seda mõistnud, on erinevaid templeid, osades lähevad mungad ringkäigule almuseid koguma – sest see, mida saad on ka sinu selle päeva toit. Kui midagi ei saa, siis ei söö ka midagi. Osades templites käib see organiseeritumalt, st et on annetatud juba suurem kogus riisi, mida kõik mungad saavad süüa. Aga almuse kogumise eesmärk ei ole mitte söögi hankimine, vaid inimestele lahke olemise võimaluse andmine, nende ahnuse vähendamine, puhastades nii tavainimest üleliigsest meelemürast. Ehk templitel ja kogukonnal on justkui sümbiootiline koostöö – mungad toetavad kogukonda spirituaalselt ja elanikud annetavad neile parimaid palasid, mida nad valmistanud on. Sellises sümbioosis loovad mungad justkui kosmilist korda, võiks tõlgendada ka nii, et käituvad kosmilise seaduse järgi - jagades kogukonnale vastu toetust ning tarkusi spirituaalsest elust.

Eesti kontekstis ei tuleks selline almuse palumise praktiseerimine vist eriti kõne alla, aga selle saab asendada, muude annetustega või veelgi parem - isetute tegude tegemisega. Vähemalt üks isetu tegu päevas, aga miks mitte ka rohkem. Ning seda järjepidevalt tehes, näete kuidas rõõm sellest nakatab teie päeva. 

5. Tee majapidamistöid!

Munkadel on kahte sorti majapidamistöid: Ühed on individuaalsed – isiklike ja ühisruumide koristus. Teised on grupiga koos – mida tehakse peale lõunat. Eelkõige on nende tegemiste eesmärgiks jällegi mõtlemise puhastamine ja kohalolu praktiseerimine.  

Boonusvihje – Piira oma õhtusööki!

Sellest eriti keegi ei ole rääkinud aga kui soovid hommikuks valmis olla - alusta ettevalmistusega juba eelmisel päeval. Ja üks võimalus on mitte süüa rasket toitu õhtul. Tavaliselt on õhtusöök paljudel inimestel kõige suurem toidukord päevas.

Ja kui me sööme palju ning rasket toitu, ei saa me magades kvaliteetund nautida, kuna keha tegeleb seedimisega. Ja kui keha tegeleb puhkuse ja laadimise asemel toidu seedimisega, siis energia läheb sellele ning olete hommikul ikka ilma energiata.

Buddhamungad söövadki kaks korda päevas – hommikuti ja lõunal, kuna nad ei tee ka tugevat füüsilist tööd siis neile sellest piisab.  

Seega kõik kellel on uneprobleeme saavad eksperimenteerida oma toidu aja, koguste ning menüüga, ehk leiate õige normi endale, mis aitab teil kiirelt uinuda ja rahulikult magada.

Kokkuvõtlikult öeldes ei tasu produktiivsust/efektiivsust taga ajades üle pingutada kiiruse ja multitaskinguga – see mõjub varem või hiljem teie psüühikale. Kui aga hoida meel selge, puhta, tasakaaluka, neutraalse ja lõõgastununa, siis sellega kaasneb alati ka produktiivsus, motivatsioon, inspiratsioon ning positiivsus. Ning see on ammu juba teada, et positiivse maailmapildiga inimesed elavad negatiivsetest kauem ning õnnelikumalt. Kes seda ei sooviks?

Ja kuna meie meel on alati eelkäija kõigele, mida teeme, siis tasub meel hoida alati väga vaikse ja kirkana. Seega kõikide tegevuste eesmärk ei tohiks meid viia rohkem mõtlemisele, vaid aidata mõelda vähem, liikuda oma peast ja intellektuaalselt tasandilt eemale ja elutarkusele lähemale. Ehk sisemise interneti kasutamisele, kus selles lõputus ookeanis leiad ka kõik vastused, mida vajad.  

Siinkohal oleks ehk asjakohane küsida ühte küsimust endalt, kui inimeselt: mis sa arvad - mis on iga inimese elu lühim tee (ainult umbes 30 cm), mida me käime pea terve elu?

*Vastuse leiad kõige lõpust!

Olen ka ise käinud Buddhamunkade templis hommikusel palvusel ja kuigi on aeg varajane ning uni silmas, siis peale palvust oled justkui teine inimene. Seega soovitan kõigile, kui elu sellist võimalust pakub.

Munga jutu sisu on siin toodud koos minu tõlgendusega sellest, nii, et kui soovid läbi oma filtri seda otse kogeda, siis saad teha seda SIIT.

Lõpetuseks üks budistlik afirmatsioon, mis sobitub isetute tegudega: „Ma soovin, et kõik olendid oleksid terved, õnnelikud ja kannatustest vabad.“

*Vastus: Tee peast südamesse!

Tekst: Külliki Koppel